08.04.2014 diagnoositi mu 5 poole aastasel cane corsol luukasvaja. Selle blogi eesmärk on kajastada tema haiguse kulgu.
reede, 28. november 2014
Õudne lõpp või lõputu õudus?
Arvasin alati, et kui esimesel juhul on ootamatuse shokk ning jääks alati õhku küsimus mida oleks saanud teha kas teisiti või et asi oleks olemata vms... siis teisel juhul saab aega hüvasti jätta ning olukorraga leppida. Tegelikkuses ei ole ükski aeg piisavalt pikk, et kellegi lähedasega lõplikult hüvasti jätta.. isegi kui teadvustada omale lõpu kulgemist siis see lõpp tuleb ikkagi ootamatult... ning kuigi võibolla on aega ja võimalust katsetada erinevad meetmeid, jääb õhku ikka rippuma "kas sai ikka tehtud kõik/piisavalt?"...
neljapäev, 21. august 2014
"Maybe the reason I love animals so much is that the only time they have ever broken my heart is when they crossed the bridge."
Küsitakse "kuidas Sul olemine?", "kuidas end tunned?"...
Kuidas? Kurb ja raske on. Ma ei tahtnud et ta peaks valu tundma.. ma ei tahtnud enam oodata selle hetkeni kui asi läheb jälle hullemaks.. kuna ta olemine läks ikkagi aina halvemaks, tahtsin et ta saaks lõpus veel olla enamvähem tema ise, minna väärikalt... ja et sellisena saaks teda mäletama jääda..
Mõistus ütleb et see oli õige otsus.. ise ei suuda siiani uskuda et Sannat enam ei ole, seda suurt kurbade silmadega mõmmit. Tühi ja vaikne on.. teda lihtsalt jagus kõikjale elamises... alati pidi ninapidi juures olema seal kus parasjagu miskit toimus. Pidi olema alati tähelepanu keskmes.. ja siis leiutas sigadusi või oli lihtsalt nii pealetükkiv. Viimasel ajal tahtis eriti lähedust.. esikus kummargil jalatseid pannes või võttes ta pidi alati ligi pressima ja musitama. Juukseid föönitades tuli toetas oma lõua mu varvastele. Arvuti taga istudes pressis end laua alla magama.
Tagasi mõeldes ikka näinud vatti ja vilet selle koeraga. Ta lihtsalt oli eriliselt hull... või hullult eriline. 2 koera on lohutamas... aga nüüd tunnen et see tulesäde on puudu.
Jääb alatiseks meelde meie viimane hetk kliinikus.. istumime maas, tema nõjatumas minu vastu, pea minu peale toeatamas...
Savannah oleks 2 kuu pärast saanud 6 aastaseks.
Lõpetuseks Lätis opil käinud koera kohta, tal eemaldati 10cm jupp käpast ja sai omale nö rauast käpa, veel olevat luuotsi kiiritatud. Kuidas see kõik välja näeb ei kujuta ettegi, aga koer olevat opist taastunud ja pidavat end hästi tundma. Hoian pöidlaid sellele kutsule!
Edit: Nägin pilte koerast, jalg nagu jalg ikka, lihtsalt pikk õmblus jalal. Seega väliselt ei paista midagi imelikku.. siinkohal oleks hea näha röndgenpilti, et mida täpsemalt selle jalaga tehti.
Edit 27.08.2014 seisuga pandi antud koer siiski magama, ei võtnud enam jalgu alla ning tilguti ei aidanud.
Küsitakse "kuidas Sul olemine?", "kuidas end tunned?"...
Kuidas? Kurb ja raske on. Ma ei tahtnud et ta peaks valu tundma.. ma ei tahtnud enam oodata selle hetkeni kui asi läheb jälle hullemaks.. kuna ta olemine läks ikkagi aina halvemaks, tahtsin et ta saaks lõpus veel olla enamvähem tema ise, minna väärikalt... ja et sellisena saaks teda mäletama jääda..
Mõistus ütleb et see oli õige otsus.. ise ei suuda siiani uskuda et Sannat enam ei ole, seda suurt kurbade silmadega mõmmit. Tühi ja vaikne on.. teda lihtsalt jagus kõikjale elamises... alati pidi ninapidi juures olema seal kus parasjagu miskit toimus. Pidi olema alati tähelepanu keskmes.. ja siis leiutas sigadusi või oli lihtsalt nii pealetükkiv. Viimasel ajal tahtis eriti lähedust.. esikus kummargil jalatseid pannes või võttes ta pidi alati ligi pressima ja musitama. Juukseid föönitades tuli toetas oma lõua mu varvastele. Arvuti taga istudes pressis end laua alla magama.
Tagasi mõeldes ikka näinud vatti ja vilet selle koeraga. Ta lihtsalt oli eriliselt hull... või hullult eriline. 2 koera on lohutamas... aga nüüd tunnen et see tulesäde on puudu.
Jääb alatiseks meelde meie viimane hetk kliinikus.. istumime maas, tema nõjatumas minu vastu, pea minu peale toeatamas...
Savannah oleks 2 kuu pärast saanud 6 aastaseks.
Lõpetuseks Lätis opil käinud koera kohta, tal eemaldati 10cm jupp käpast ja sai omale nö rauast käpa, veel olevat luuotsi kiiritatud. Kuidas see kõik välja näeb ei kujuta ettegi, aga koer olevat opist taastunud ja pidavat end hästi tundma. Hoian pöidlaid sellele kutsule!
Edit: Nägin pilte koerast, jalg nagu jalg ikka, lihtsalt pikk õmblus jalal. Seega väliselt ei paista midagi imelikku.. siinkohal oleks hea näha röndgenpilti, et mida täpsemalt selle jalaga tehti.
Edit 27.08.2014 seisuga pandi antud koer siiski magama, ei võtnud enam jalgu alla ning tilguti ei aidanud.
teisipäev, 19. august 2014
Täna tegime oma viimase ühise jalutuse. Sannal oli tuju hea, hakkamist nagu oli.. aga kere tundus haigusest ikka nii kurnatud - esijalga lonkas, käies astus lohakalt ja nagu lohistas kergelt jalgu, võpatas kui taga osa katsuda.. Ühtlasi pidin ka endale teadvustama, et see hea tuju on ka tingitud ainult kangetest valuvaigistitest. Mu elu raskeim otsus, aga vähemalt loodan et lõpus sai ta olla võimalikult valude vaba ja selline rõõmus nagu ta viimased päevad oli, sellisena jäängi teda mäletama..
Savannah 16.10.2008 - 19.08.2014
pühapäev, 17. august 2014
Reede hommikul hakkas Sanna uuesti lonkama. Kuna laupäevaks oli ta ikka üsna norus ja õnnetu sai mindud apteeki Tramadoli järgi... kohapeal muidugi selgus et kuna Billy kliinikus oli retseptile pitsat jäänud panemata siis apteek ei saanud rohtu müüa ning kuna selleks hetkeks oli ka Billy kliinik juba suletud pöördusin Kiirabikliiniku poole.. suured tänud mõistlikele arstidele! Tänaseks pole longe küll kadunud, kuid olemine on natuke rõõmsam.. õhtul tahtis Morganit igatahes mängule kutsuda. Käitumiselt on ta muidu üldse olnud viimased päevad suht rahutu, ähib palju, ka jalg on lühikse ajaga palju suuremaks läinud. Lisaks on tal tekkinud naha alla mingid paksemad kohad nii esikäppade taga kaenla taga kui ka turjale.. need nüüd ei ole küll viimase ajaga tekkinud, vaid mõne nädala jooksul juba. Kui algul arvasin et ise kujutan omale juba ette ja astudes tekibki kaenla alla volt, siis nüüd on need siiski suuremaks läinud, tuntavad naha all ning juurde tekkis ka turjale.
Lisan paar laupäevast videolõiku.
16.08.2014
Täna oli tal tuju parem ja käpas nii tugevat longet ei olnud, sai tehtud väike jalutus Paldiski kandis mereääres.
pühapäev, 10. august 2014
4 kuud
...on möödas diagnoosi saamisest. Viimane blogipostitus sai ka tehtud juba üle kuu tagasi, ning see vaehpealne aeg on olnud üsna ebamäärane, on olnud paremaid ja halvemaid päevi, kuid kui veel juuli alguses sai Sannat siiski ilma Rimadylita hoitud, siis tänaseks on rohukogused tõusnud maksimumini (2tbl päevas).
Juuli esimestel nädalatel sai Sannat veel siiski ilma Rimadylita hoitud, longet ei olnud. Kuu keskel aga tundus hoopis tagaosa liikumine kummaline (kuidagi kanged jalad ja nagu oleks jalgu järgi venitanud) ning alustasime taas arsti poolt välja kirjutatud Rimadyli kogusega (pool tbl 2x päevas). Mõned päevad hiljem hakkas Sanna hoopis esijalga taas lonkama. Koera enda tuju ja olemine läks aina hullemaks ja tasapisi tõstsin rohu kogust. 20nda juuli paiku oli Rimadyli kogus juba maksimumini jõudnud ja Sanna enesetunne lõpuks hea, elurõõmus ja energiline nagu ta varemgi. Sai mõnega arutatud ning kuna senine olukord olnud kord kehvem ja siis jällegi taandunud, arvati et võiks rohukogust siiski natuke vähendada, et ei peaks regulaarselt nii palju saama. Vahepeal läksid ilmad hoopis päris kuumaks ja Sanna end väga rõõmsana ei tundnud.
24.07
Reedel sai kõne kliinikusse tehtud ja arvati et see 2tbl on antud kaaluga koerale veel OK, aga kui edaspidi enam ei toimi ka see tuleks midagi lisaks anda. Seega esialgu jätkasime selle kogusega. Laupäeval näituselt tulles võttis kodus vastu väga rõõmsameelne koer, niiet sai temaga maale puhkama mindud.
Sannal olemine oli OK, esijalas longet ei olnud ja sai teda ka rihmast lahti lastud, pidin küll natuke tema turbohooge takistama ja pidurdama, aga sellegipoolest sai ta täiel rinnal vabadust nautida.
27.07
Peale maal käimist Sanna lonkama ei hakanud seega sai ka järgmisel nädalal maale sõit ettevõetud ja pikemalt kohapeal oldud. Seekord hakkas ta aga juba laupäeval jalga lonkama, ometi väga ringi ei jooksnud ning juba selle ajani sai teda kogu aja rihma otsas hoitud.
Praeguseks longe jalas üsna minimaalselt nähtav. Üleeile oli (ema sõnul) ta natuke õnnetu olemisega, ei tahtnud pesast väga tõusta, aga eile-täna taas väga energiline. Vahepeal sai ka Tralmani jutul käidud ning kirjutas meile retsepti Tramadol 100mg N30, see siis tuleks anda lisaks Rimadylile, kui on näha et praegune kogus enam ei toimi.
Lõpetuseks tänased pildid jalast:
Lisaks jõudis minuni vahepeal ka info, et blogi on sattunud lugema inimene kes oma koeraga seisavad silmitsi sama diagnoosi ees (samuti esijalas), nemad otsustasid operatsiooni kasuks Kavet kliinikus Lätis (http://kavet.lv/) millest ma ka varasemas postituses olen juttu teinud. Hoian pöidlaid ja loodan, et opratsioon õnnestuks ning koer taastuks. Loodan et saan edaspidi ka nende juhtumit siin kajastada.
Juuli esimestel nädalatel sai Sannat veel siiski ilma Rimadylita hoitud, longet ei olnud. Kuu keskel aga tundus hoopis tagaosa liikumine kummaline (kuidagi kanged jalad ja nagu oleks jalgu järgi venitanud) ning alustasime taas arsti poolt välja kirjutatud Rimadyli kogusega (pool tbl 2x päevas). Mõned päevad hiljem hakkas Sanna hoopis esijalga taas lonkama. Koera enda tuju ja olemine läks aina hullemaks ja tasapisi tõstsin rohu kogust. 20nda juuli paiku oli Rimadyli kogus juba maksimumini jõudnud ja Sanna enesetunne lõpuks hea, elurõõmus ja energiline nagu ta varemgi. Sai mõnega arutatud ning kuna senine olukord olnud kord kehvem ja siis jällegi taandunud, arvati et võiks rohukogust siiski natuke vähendada, et ei peaks regulaarselt nii palju saama. Vahepeal läksid ilmad hoopis päris kuumaks ja Sanna end väga rõõmsana ei tundnud.
24.07
Sannal olemine oli OK, esijalas longet ei olnud ja sai teda ka rihmast lahti lastud, pidin küll natuke tema turbohooge takistama ja pidurdama, aga sellegipoolest sai ta täiel rinnal vabadust nautida.
27.07
Peale maal käimist Sanna lonkama ei hakanud seega sai ka järgmisel nädalal maale sõit ettevõetud ja pikemalt kohapeal oldud. Seekord hakkas ta aga juba laupäeval jalga lonkama, ometi väga ringi ei jooksnud ning juba selle ajani sai teda kogu aja rihma otsas hoitud.
02.08
Praeguseks longe jalas üsna minimaalselt nähtav. Üleeile oli (ema sõnul) ta natuke õnnetu olemisega, ei tahtnud pesast väga tõusta, aga eile-täna taas väga energiline. Vahepeal sai ka Tralmani jutul käidud ning kirjutas meile retsepti Tramadol 100mg N30, see siis tuleks anda lisaks Rimadylile, kui on näha et praegune kogus enam ei toimi.
Lõpetuseks tänased pildid jalast:
Lisaks jõudis minuni vahepeal ka info, et blogi on sattunud lugema inimene kes oma koeraga seisavad silmitsi sama diagnoosi ees (samuti esijalas), nemad otsustasid operatsiooni kasuks Kavet kliinikus Lätis (http://kavet.lv/) millest ma ka varasemas postituses olen juttu teinud. Hoian pöidlaid ja loodan, et opratsioon õnnestuks ning koer taastuks. Loodan et saan edaspidi ka nende juhtumit siin kajastada.
esmaspäev, 30. juuni 2014
neljapäev, 26. juuni 2014
esmaspäev, 16. juuni 2014
Pühapäeva hommik algas taas ootamatu ja seekord väga tugeva lonkega. Asi oli lausa nii hull et jalga ei toetanud maha (istudeski hoidis üleval) ning tavaline kõnnak oli väga hüplik. Senini oli juba mõnda aega ilma Rimadylita, aga kuna need lonked tulevad nii ootamatult (mainin ka ära, et eelnevad paar päeva ei ole teinud mingit pikemat jalutust ega saanud mingilgi määral suuremat koormust), tundub et siiski tuleb jätta regulaarsele kuurile, et võimaldada võimalikult valude vaba edasist elu. Samas mõõtmise tulemus oli üllatav - 20,5cm.. see nagu tähendaks et jalal olev asi on ca pooleteist nädalaga alla läinud. Kuskilt muidugi koidab et Tralman selle kohta mainis ka, et võib vahepeal suureneda/väheneda.. et nt kui mõni veresoon vms lõhkenud siis rohkem turses ja hiljem taandub.. ning samamoodi lonkamise kohta, et vahepeal võib võib rohkem survet olla kuskil närvide ligidal vms. Tänaseks on lonkamine taas kontrolli all, aga nagu mainisin siis jätkame rohtudega.
Lisan kaks videoklippi ka.
12.06 lõbusalt Morganiga aega veetmas
15.06 pühapäeva lõunane jalutus
Lisan kaks videoklippi ka.
12.06 lõbusalt Morganiga aega veetmas
15.06 pühapäeva lõunane jalutus
pühapäev, 8. juuni 2014
2 kuud
...on möödas diagnoosi saamisest. Lonkamine vahepeal taandus, sellest tulenevalt sai Rimadyli kogust vähendatud ning teisipäevast alates on taas valuvaigistitelt täiesti maas.
Jalga sai mõõdetud nii nädala keskel, kui ka nüüd, tulemuseks 21cm.
Jalga sai mõõdetud nii nädala keskel, kui ka nüüd, tulemuseks 21cm.
kolmapäev, 28. mai 2014
Peale viimast postitust muutusi paremuse suunas ei ole olnud seega otsustasin teha Rimadyli kuuri. Alustatud sai veerand tbl-ga et näha kas on lonkamises mingit muutust, tõstsin koguse poole tbl peale päevas, aga kuna tundub et longe pigem tugevamaks läinud siis nüüd tõstan koguse nii nagu arst algselt ette määras (pool tbl 2x päevas). Eks näis kas piisab lihtsalt mingi aja pikkusest rohukuurist või peabki nüüd püsivalt jätma Rimadyli peale.
Käitumise osas võiks kommenteerida seda, et energiline ja lõbus on ta olnud kogu selle aja siiani.. küll aga mõni päev tagasi tundus tema energiat ja seda temalikku hullust olevat lausa mitme koera jagu. :) Mul on hea meel et ta on nii elav ja rõõmsameelne, aga antud juhul jäi mulje et see ülim energia oli tingitud ainult tänu Rimadylile. Veel tundub ta eriliselt pugejalik ja memmekas, igal võimalikul hetkel tahab musitamist ja otsib lähedust..päeval arvutis istudes nt mitu korda pidi end laua alla pressima, et ligidal olla saaks... kui esikus juukseid föönitan sätib end iga kord mu kõrvale lamama nii, et lõua toetab varvaste peale. :)
Ühtlasi jalg sai taas mõõdetud - 20,7cm
reede, 23. mai 2014
Eilse seisuga on lonkamine ootamatult tagasi, ühtlasi sai ka jalg üle pika aja ära mõõdetud ning mõõdulint näitas tulemust 20,5cm, ehk asi on vahepeal suurenenud. Täna hommikus oli longe üsna tugev ning sai nii hommikul kui lõunal veerand tbl valuvaigistit. Kuna pikalt pole mõõtnud siis on nüüd ka raske öelda mis hetkel see suuremaks on läinud. Võimalik et alles viimaste päevade jooksul. Jalutuskäikudel ja peale neid on senini korras olnud, ei mingit lonkamist. Nädala alguse poole olid üsna tormised ilmad ning kuna ta müristamise peale väga endast välja läheb siis ei saa ka välistada, et see stressamine taas põntsu pani (kui meenutada alguse teemat, siis justnimelt stressirohke olukord oli see mis tõi lonke esile ning viis meid kiiremas korras arstile).
neljapäev, 8. mai 2014
1 kuu
...on möödas diagnoosi saamisest. Kui aprilli keskpaigas sai mainitud, et esijalas traavliikumisel kerget longet näha, siis tänaseks viimased paar nädalat pole seda olnud. Kuna blogi sissekannet pole pikalt teinud ja vaikselt inimesed hakkasid uurima kuidas meil ikka läheb sai tehtud väike klipike ühest meie jalutusest..
Peale seda jõudsin veel kiita, et pea' nädalake pole valuvaigisteid enam manustanud ja koer tunneb ennast suurepäraselt.. kui järgmisel päeval lonkas nii esimest kui tagumist vasakut jalga. Sai valuvaigistid taas käiku lastud, küll ainult üheks päevaks. Kui muidu peale jalutusi (rihmastatult) pole lonkamist tagasi tulnud siis ilmselt lahtiselt jooksmine oli natuke liig. Nüüd nädal sellest möödas ja taas valuvaigistitelt maas, tuju hea ja ise energiline. Jalutamas käime ikka koos Morganiga, koos mängivad ja tõmblevad.. ei taha talt seda lõbu ära võtta. :)
Peale seda jõudsin veel kiita, et pea' nädalake pole valuvaigisteid enam manustanud ja koer tunneb ennast suurepäraselt.. kui järgmisel päeval lonkas nii esimest kui tagumist vasakut jalga. Sai valuvaigistid taas käiku lastud, küll ainult üheks päevaks. Kui muidu peale jalutusi (rihmastatult) pole lonkamist tagasi tulnud siis ilmselt lahtiselt jooksmine oli natuke liig. Nüüd nädal sellest möödas ja taas valuvaigistitelt maas, tuju hea ja ise energiline. Jalutamas käime ikka koos Morganiga, koos mängivad ja tõmblevad.. ei taha talt seda lõbu ära võtta. :)
kolmapäev, 16. aprill 2014
esmaspäev, 14. aprill 2014
Amputatsioon/protees
Lõpuks olen ka selgust saanud Läti kliiniku protseduuride osas. Nende poolt pakutav ravi variant on siiski operatsioon, kas lihtsalt amputatsioon või ka proteesi (kadakaprotees) paigaldamine. Kui teha ainult Rimolani teraapiat (süstid + alternatiivravi?) on see vaid operatsiooni edasi lükkamine mõneks kuuks.
Rimolani kohta saab lugeda siit: http://www.wolfhouse.dk/articles/rimolan.php
Ning kliiniku enda koduleht (rohkem infot Onko-klinika alt): http://kavet.lv/
Lisan ka kliinikupoolsed kirjavahetused mu küsimustele.
"Good day!
To understand situation we need RTG films and all analyses which you have. There are different options. Rimulan is using only in complex (combined) therapy. Rimulan course is 7 injections, injection cost is 45 euro each, 1 injection per week. But it is only part of therapy, part of treatment. There although is question about operation. For now we’ll wait for RTG films and analyses.
Sincerely yours KAVET."
Rimolani kohta saab lugeda siit: http://www.wolfhouse.dk/articles/rimolan.php
Ning kliiniku enda koduleht (rohkem infot Onko-klinika alt): http://kavet.lv/
Lisan ka kliinikupoolsed kirjavahetused mu küsimustele.
"Good day!
To understand situation we need RTG films and all analyses which you have. There are different options. Rimulan is using only in complex (combined) therapy. Rimulan course is 7 injections, injection cost is 45 euro each, 1 injection per week. But it is only part of therapy, part of treatment. There although is question about operation. For now we’ll wait for RTG films and analyses.
Sincerely yours KAVET."
"Biopsy is not necessary. Need hematology, biochemistry blood analyzes
and serum for specific analyzes, what are making only here. Rimolan- is
preparation of female placenta. 20 years we are working with it. It
hasn’t side effects. Also there will be systems and
drops. If you want long life continuation – there is need of
operation.Apparently - there is visible connection of different
types of cancer. If you’ll take only therapy without operation,
surgery can be postponed for 4-5 month. With amputation continuation of
life could be for 2 and 4 years, with Rimolan preventive care 1 time in
year. We have big dogs with prosthesis which lived lasted for 2 years.
Because of the presupposition of fibrosarcoma small operation - little
chance. But can try. Alternative methods and homeopathy can be used, but
at this stage, as supplement. In oncology, the warranty is not possible to
give. Our treatment unlike other create normal living
conditions.
Sincerely yours, KAVET."
"Good day!
Dogs were operated with prosthesis from cade (Juniperus) . There were 10 operations on dobermans , rottweilers and caucasians, 3 dogs died after surgery from heart problems, 3 dogs lived for 2 years. Last operation was in 2013-03. Prosthetics method called- method of Professor Ezeritis. But now we don’t see opportunity to make prosthesis operation for your dog. Joint is maim. Pressure on back foot amputation will not change. Amputation can cost 200 euro + therapy. If only therapy 2-4 months till new amputation suggestion.
Sincerely, KAVET"
Nagu välja lugeda võib, Sanna juhtumi põhjal proteesi nad välistaksid. Küll olen ma skeptiline ka lihtsalt amputatsiooni osas.. jah, on koerad õnnelikult elanud 3-l jalal, kuid taastumine on ilmselt pikk protsess ning määravaks saab ka see, et elame 4ndal korrusel. Viimase kirja põhjal loeks nagu välja, et surve tagumistele jalgadele ei muutu (vahemärkusena mainin, Sannal puusas tuvastatud artroos ning aastaga on tekkinud see ka opereeritud põlve), küll aga kui tagajalgades artroos muutub hullemaks ning kogu esiosa raskust jääb kandma üks jalg, siis ma kardan tal need jalad on väga kiiresti läbi....
Sanna enda osas update nii palju, et terve tänase päeva Rimadyli kogus on olnud veerand tabletti (hommikune kogus), õhtune kogus jäi/jääb saamata. Ise on väga rõõmus ja aktiivne, õues tahab koguaeg teha oma kiirendusjookse ja pulkadega tormata nagu ikka, seega valuvaigisti vähendamine pole tema olemist vähemalt praegu muutnud. Kuna hullemad (valulikumad) ajad alles ees las ta nii kaua ollagi minimaalse Rimadyli koguse peal kuni võimalik. Kerge longe (traaviliikumisel) on, aga selle kohta ütles ka Tralman, et see ära ei kaogi. Toas tema olekut ja kõnnakut siiberdamisel vaadates ei saagi aru et midagi valesti oleks või et tal midagi viga oleks.
Sincerely yours, KAVET."
"Good day!
Dogs were operated with prosthesis from cade (Juniperus) . There were 10 operations on dobermans , rottweilers and caucasians, 3 dogs died after surgery from heart problems, 3 dogs lived for 2 years. Last operation was in 2013-03. Prosthetics method called- method of Professor Ezeritis. But now we don’t see opportunity to make prosthesis operation for your dog. Joint is maim. Pressure on back foot amputation will not change. Amputation can cost 200 euro + therapy. If only therapy 2-4 months till new amputation suggestion.
Sincerely, KAVET"
Nagu välja lugeda võib, Sanna juhtumi põhjal proteesi nad välistaksid. Küll olen ma skeptiline ka lihtsalt amputatsiooni osas.. jah, on koerad õnnelikult elanud 3-l jalal, kuid taastumine on ilmselt pikk protsess ning määravaks saab ka see, et elame 4ndal korrusel. Viimase kirja põhjal loeks nagu välja, et surve tagumistele jalgadele ei muutu (vahemärkusena mainin, Sannal puusas tuvastatud artroos ning aastaga on tekkinud see ka opereeritud põlve), küll aga kui tagajalgades artroos muutub hullemaks ning kogu esiosa raskust jääb kandma üks jalg, siis ma kardan tal need jalad on väga kiiresti läbi....
Sanna enda osas update nii palju, et terve tänase päeva Rimadyli kogus on olnud veerand tabletti (hommikune kogus), õhtune kogus jäi/jääb saamata. Ise on väga rõõmus ja aktiivne, õues tahab koguaeg teha oma kiirendusjookse ja pulkadega tormata nagu ikka, seega valuvaigisti vähendamine pole tema olemist vähemalt praegu muutnud. Kuna hullemad (valulikumad) ajad alles ees las ta nii kaua ollagi minimaalse Rimadyli koguse peal kuni võimalik. Kerge longe (traaviliikumisel) on, aga selle kohta ütles ka Tralman, et see ära ei kaogi. Toas tema olekut ja kõnnakut siiberdamisel vaadates ei saagi aru et midagi valesti oleks või et tal midagi viga oleks.
pühapäev, 13. aprill 2014
Toitumine
Lause mis läheb vägagi kokku minu põhimõttega:
"No supplements or alternative methods can ‘cure’ cancer, but our best hope is to support the immune system to help the dog keep in best health and to help keep a dog in remission who has received treatment."
Seega kuna tundub et toitumine on väga oluline jagan paar linki:
http://www.bonecancerdogs.org/therapies.html#artemisinin
http://www.b-naturals.com/newsletter/cancer-dogs-and-supplements/
Lisaks soolaravile ja vitamiinidele soovitati ka meil toit vahetada praeguslt naturaalse toidu Arden Grange vastu + juurde 1 spl oliiviõli ja mõned marjad, nt pohl/mustsõstar jms (C-vitamiin). Ning lisaks peaks vaikselt vähendama ja lõpuks ära jätma Rimadyli andmise, kuna kahjustab maksa jne. Päris ära jätta ma siiski ei julge, kuuldes kõiki neid hirmujutte kui valuliku haigusega tegu (soovitati pigem mitte tagasi hoida selle andmisega). Praegu küll vähenasin tal kogust väiksema peale (sai pool tbl 2x päevas, nüüd veerand tbl 2x päevas). Senini tunneb Sanna end igatahes suurepäraselt. Kuna eile oli tal siiski üsna tegus päev, käis võõras kohas ja palju siiberdamist siis kartsin, et tänaseks on just jalad kanged ja liiga teinud omale, ennetavalt sai ikka oma hommikuse koguse valuvaigistit ja pigem on emotsionaalselt väsinud, jalgadega igatahes OK. Seega valuvaigisti osas siiski jälgin, kui on näha et käitub kummaliselt (on valulik) saab pigem lisaks.
"No supplements or alternative methods can ‘cure’ cancer, but our best hope is to support the immune system to help the dog keep in best health and to help keep a dog in remission who has received treatment."
Seega kuna tundub et toitumine on väga oluline jagan paar linki:
http://www.bonecancerdogs.org/therapies.html#artemisinin
http://www.b-naturals.com/newsletter/cancer-dogs-and-supplements/
Lisaks soolaravile ja vitamiinidele soovitati ka meil toit vahetada praeguslt naturaalse toidu Arden Grange vastu + juurde 1 spl oliiviõli ja mõned marjad, nt pohl/mustsõstar jms (C-vitamiin). Ning lisaks peaks vaikselt vähendama ja lõpuks ära jätma Rimadyli andmise, kuna kahjustab maksa jne. Päris ära jätta ma siiski ei julge, kuuldes kõiki neid hirmujutte kui valuliku haigusega tegu (soovitati pigem mitte tagasi hoida selle andmisega). Praegu küll vähenasin tal kogust väiksema peale (sai pool tbl 2x päevas, nüüd veerand tbl 2x päevas). Senini tunneb Sanna end igatahes suurepäraselt. Kuna eile oli tal siiski üsna tegus päev, käis võõras kohas ja palju siiberdamist siis kartsin, et tänaseks on just jalad kanged ja liiga teinud omale, ennetavalt sai ikka oma hommikuse koguse valuvaigistit ja pigem on emotsionaalselt väsinud, jalgadega igatahes OK. Seega valuvaigisti osas siiski jälgin, kui on näha et käitub kummaliselt (on valulik) saab pigem lisaks.
laupäev, 12. aprill 2014
Homöopaatiline ravi + alternatiivmeditsiin
Mis asi on homöopaatia täpsemalt, saab tutvuda nt siit. http://www.biokliinik.ee/index.php?id=210&
Täna oli meil esimene visiit Agne Kandima juurde ning tegema hakkame Rakumineraalide ehk rakusoolade teraapiat (täpsemalt saab lugeda siit http://tervistagasi.eu/wp-content/uploads/2014/02/RAKUMINERAALIDE-ehk-RAKUSOOLADE-TERAAPIA-tabeliga-koos-20131.pdf). Visiit ise nägi välja nii, et tema küsis igasugu erinevaid küsimusi koera kohta, tegi märkmeid. Jooksvalt vestluse käigus pani valmis soolakesi ja ütles millal mida ja kui palju anda. Üldiselt ma ei oska kogu sellest asjast veel eriti midagi arvata. Minu lootus on eelkõige see, et selle ravimeetodi juures organismi immuunsussüsteem tugevneb ja tasakaalustub, mis omakorda võitleb kasvajale natukenegi vastu - võidaks meile rohkem aega. Sest noh, mis meil muud teha on kui vähemalt proovidagi ja loota. Püsivalt pean nüüd koera jälgima, kas ja millal tekivad mingid sümptomid ehk siis erinevusi tavapärases käitumises. Lisaks sooladele saime juurde Calcium fluoratium D12 tablette ning eile käisin sojapoes ostmas kapsleid - aprikoosiseemnete ekstrakt reishi ja vitamiin C-ga (http://www.sojapood.ee/blog/category/vitamiin-b17).
Ning lisaks aprikoosiseemnetele olen saanud infot veel erinevatest looduslikest preparaatidest vähivastases ravis:
Haikõhr (https://m.facebook.com/note.php?note_id=413875088660793&_ft_=fbid.404504259615433&_rdr)
Graviola (http://www.sojapood.ee/blog/graviola-tervislikud-omadused)
Olen saanud ka palju tagasisidet erinevatelt inimestelt erinevate juhtumite kohta. Ühe toon näiteks.. kirjutas naisterahvas, kelle nii eelmisel kui praegusel koeral diagnoositi vähk (neist esimesel siis samuti just luuvähk, praegusel koeral vähk põrnas ja kopsus). Mõlemal koeral kasutas hiina alternatiivravimit Artemisinin ehk magusat ussipuud (http://pathwithpaws.com/blog/2011/03/26/artemisinin-when-cancer-cells-kill-themselves või http://www.bonecancerdogs.org/therapies.html#artemisinin PS! ainuke ettevaatus selle ravimiga - pikaajalisel kasutamisel võivad tekkida südame rütmihäired). Eelmine koer elas 3 kuud peale diagnoosimist (ennustati 1 kuu max) ning praegune koer elab siiani, peale 2 aasta tagust diagnoosimist, kus talle anti elulootust vaid nädal.. sellest 6 kuud hiljem ennustati paar päeva.. koer elab siiani täiesti normaalse kvaliteediga elu, küll aga olevat nüüdseks vähk siiski ka kaugemale liikunud.
Pidevalt küsitakse kuidas Sannal on.. Sanna on nagu ikka. Kui esimesel paaril päeval peale arsti juures käimist tundus kuidagi rahulikum, kartsime juba et ei tea kas kaifib nüüd valuvaigistite mõju ja enne oli siiski pidevalt valudes? Siis tänaseks on ta ikka samasugune nagu varem. Morganiga koos vist välja viia enam ei saa, kipuvad ikka üksteist kordamööda mängule kutsuma ja jobutsema.. kui ühe suudan maha rahustada alustab teine.. ja noh niimoodi ma nendega eile võimlesin. Päevasel ajal pidavat küll palju magama, aga minu koju tulles on see energiapall tüütamiseks valmis. :)
Ja ka kasvaja ümbermõõt - 20cm
Siin veel lugemiseks paar huvitavat artiklit üleüldse vähi teemal (mitte koertega seotud).
Mis asi on Rick Simpsoni kanepiõli saab teada täpsemalt nt siit https://www.facebook.com/pages/Rick-Simpson/298774923502987
Täna oli meil esimene visiit Agne Kandima juurde ning tegema hakkame Rakumineraalide ehk rakusoolade teraapiat (täpsemalt saab lugeda siit http://tervistagasi.eu/wp-content/uploads/2014/02/RAKUMINERAALIDE-ehk-RAKUSOOLADE-TERAAPIA-tabeliga-koos-20131.pdf). Visiit ise nägi välja nii, et tema küsis igasugu erinevaid küsimusi koera kohta, tegi märkmeid. Jooksvalt vestluse käigus pani valmis soolakesi ja ütles millal mida ja kui palju anda. Üldiselt ma ei oska kogu sellest asjast veel eriti midagi arvata. Minu lootus on eelkõige see, et selle ravimeetodi juures organismi immuunsussüsteem tugevneb ja tasakaalustub, mis omakorda võitleb kasvajale natukenegi vastu - võidaks meile rohkem aega. Sest noh, mis meil muud teha on kui vähemalt proovidagi ja loota. Püsivalt pean nüüd koera jälgima, kas ja millal tekivad mingid sümptomid ehk siis erinevusi tavapärases käitumises. Lisaks sooladele saime juurde Calcium fluoratium D12 tablette ning eile käisin sojapoes ostmas kapsleid - aprikoosiseemnete ekstrakt reishi ja vitamiin C-ga (http://www.sojapood.ee/blog/category/vitamiin-b17).
Ning lisaks aprikoosiseemnetele olen saanud infot veel erinevatest looduslikest preparaatidest vähivastases ravis:
Haikõhr (https://m.facebook.com/note.php?note_id=413875088660793&_ft_=fbid.404504259615433&_rdr)
Graviola (http://www.sojapood.ee/blog/graviola-tervislikud-omadused)
Olen saanud ka palju tagasisidet erinevatelt inimestelt erinevate juhtumite kohta. Ühe toon näiteks.. kirjutas naisterahvas, kelle nii eelmisel kui praegusel koeral diagnoositi vähk (neist esimesel siis samuti just luuvähk, praegusel koeral vähk põrnas ja kopsus). Mõlemal koeral kasutas hiina alternatiivravimit Artemisinin ehk magusat ussipuud (http://pathwithpaws.com/blog/2011/03/26/artemisinin-when-cancer-cells-kill-themselves või http://www.bonecancerdogs.org/therapies.html#artemisinin PS! ainuke ettevaatus selle ravimiga - pikaajalisel kasutamisel võivad tekkida südame rütmihäired). Eelmine koer elas 3 kuud peale diagnoosimist (ennustati 1 kuu max) ning praegune koer elab siiani, peale 2 aasta tagust diagnoosimist, kus talle anti elulootust vaid nädal.. sellest 6 kuud hiljem ennustati paar päeva.. koer elab siiani täiesti normaalse kvaliteediga elu, küll aga olevat nüüdseks vähk siiski ka kaugemale liikunud.
Pidevalt küsitakse kuidas Sannal on.. Sanna on nagu ikka. Kui esimesel paaril päeval peale arsti juures käimist tundus kuidagi rahulikum, kartsime juba et ei tea kas kaifib nüüd valuvaigistite mõju ja enne oli siiski pidevalt valudes? Siis tänaseks on ta ikka samasugune nagu varem. Morganiga koos vist välja viia enam ei saa, kipuvad ikka üksteist kordamööda mängule kutsuma ja jobutsema.. kui ühe suudan maha rahustada alustab teine.. ja noh niimoodi ma nendega eile võimlesin. Päevasel ajal pidavat küll palju magama, aga minu koju tulles on see energiapall tüütamiseks valmis. :)
Ja ka kasvaja ümbermõõt - 20cm
Siin veel lugemiseks paar huvitavat artiklit üleüldse vähi teemal (mitte koertega seotud).
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kas-vahki-on-taiesti-valesti-moistetud#.U0gy6KLTAaO
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/eesti-pere-lugu-vahiravi-rick-simpsoni-kanepioliga#respond
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/eesti-pere-lugu-vahiravi-rick-simpsoni-kanepioliga#respond
Mis asi on Rick Simpsoni kanepiõli saab teada täpsemalt nt siit https://www.facebook.com/pages/Rick-Simpson/298774923502987
neljapäev, 10. aprill 2014
Keemiaravi välistatud
Tänasega otsustasin keemiaravist siiski loobuda. Miks? Alustame sellest, et senise info põhjal ei ole antud haigusel ravi, hea õnne korral võimalik saada vähi kulg aeglustuma/pidama, kuid nagu aru sain vähi taandumise juhtumeid ei ole, luu ei taastu. Sai räägitud Pärnus keemiaravi tegeva arstiga. Üritasin uurida siis küll et kas on statistiliselt teada kui palju on koerad eluiga juurde saanud, kuidas on kõrvalmõjud.. esiti hakati seletama et juhtumid on erinevad, kõigepealt on vaja teha mu koeral kopsupildid, vere-ja koeproov ning et iga koer reageerib erinevalt jne. Lõpuks sain siiski vastuse esimesele küsimusele, et konkreetselt teadvat nt ühte bernhardiini kellel keemiaravi tulemusena on juures kaks aastat, tema juhul siis vähi kulg on peatunud, kuid ei teata kas ja millal võib uuesti vohama hakata. Kõrvalmõjud pidada olema erinevad, mõni koer hakkab väga tugevalt oksendama ja vajab tilguti all olemist, teine aga ei vaja oksendamisevastaseid tablettegi. Lõpuks aga seda ma ei saanudki teada et palju neil keemiaravi juhtumeid siis üldse olnud ja mis on juhtunud ülejäänud koertega? Samas küsisin ka keemiasüstide kohta (nende süstide kohta ma 3 juhtumit kuulnud) nende kohta ütles et ei oska midagi öelda.... et arvas et inimesed viimases hädas tellinud välismaalt mingeid "imerohtusi" ja neid süstinud. Nagu eilses postis kirjutasin, saan aru et keemiaravist oleks ehk rohkem kasu, kui teha amputeerimine ning juurde keemiaravi et hävitada vähi siirdeid mujal organismis. Sanna puhul amputatsioon on välistatud... seega kas minna selle riski peale et ehk on meie juhtum ka see imepisike protsent kus õnnestub saada vähk peatuma? Muul juhul - surgitakse vähki (st võetakse proovid) = kiirendatakse vähi kulgemist, tehakse keemiaravi millega kaasnevad võibolla tugevad kõrvalmõjud, laastan koera organismi... ning kokkuvõtteks on minu võit healjuhul mõned kuud, aga seda paraku koera heaolu arvelt. Kas ma suudaks näha oma koera öökimas ja halva enesetundega, panna teda sellisese olukorda, teades et tegelikku ravi ju ikkagi ei ole? Lisaks keemiaraviga peab arvestama!!! et mürkained väljuvad uriiniga, ehk tuleb koera jalutada kohas kus inimesi/loomi ei liigu! Senini kõik erinevad juhtumid mis ma uurinud, nt kes on oma koera süstinud (ühel juhul elas koer 6 kuud, teisel juhul 2 kuud), kes on jäänud ainult valuvaigistite söötmise peale (siin väga mitu erinevat juhtumit, 3-6 kuud.. kuskilt netiavarustest jäi ka silma aasta äkki) või siis keemiaravi.... et lõpuks siiski selge on see et jutt on mõnedest kuudest ja midaiganes rakendada, kõik oleneb siiski eelkõige vähist - kui agressiivne on tema kulg. Et miks Tralman ei pakkunud mulle keemiaravi võimalust... seda ilmselt sel lihtsal põhjusel, et minu koera puhul sellel ei ole mõtet, ta arvas, et ei näe seda asja toimivat kui vähikolle/tuum on endiselt sees. Ning ka tema sõnul mida vähem surkida (koerpoovid, süstid otse koldesse) seda parem on.. vastasel juhul kiirendatakse ainult protsessi.
Ühtlasi sain ka mingise vastuse Läti kliinikust, ravim Rimulan (süstid) on ainult osa kogu protsessist... praegu ei saagi aru et mida täpsemalt siis tehakse, mis on selle protsessi/süstide kõrvalmõjud? Mainiti ka operatsioon? Ehk enne kui tormama hakkan Läti poole tahaks täpsemat selgitust.... ei plaani nagu anda oma koera järjekordseks katseloomaks.
Lisan veel, et täna võtsin ühendust Agne Kandima'ga, katsetan homöopaatilist ravi (google aitab järgi uurida millega täpsemalt tegu).... mitte et ma usuks et see imeväel peaks mõjuma, ehk aga aitab sümptomite ja valu leevendamisel, ja mis põhiline, kui ei toimi siis vähemalt ei tee ka kahju. Laupäevaks on aeg pandud, eks peale seda oskan ise ka asjast natuke rohkem kommenteerida
Selle kõrvalt olen üldse palju netist hakanud uurima alternatiivmeditsiini kohta...
Sannal endal enesetunne endine. Liputab saba, on rõõmus ja mänguline. Küll aga täna tehtud ca pooletunnine ring tundus lõpuks temale küll natuke koormav. Ühtlasi jäi mulje et on tohutult vett hakanud kaanima, eilse ja tänase seisuga just, muidugi kohe kõne arstile... nüüd siis 24h peame jälgima/arvutama joodud vee kogust, kui ületab päevase normi tuleb minna arsti juurde vereproove tegema.
Et oleks ka jooksvalt mida lisada siis hakkan mõõtma Sanna käpal olevat kühmu, eelkõige enda jaoks, et näha kui kiirelt asi suureneb, praegune ümbermõõt siis 20cm ja lisan pildid.
Ühtlasi sain ka mingise vastuse Läti kliinikust, ravim Rimulan (süstid) on ainult osa kogu protsessist... praegu ei saagi aru et mida täpsemalt siis tehakse, mis on selle protsessi/süstide kõrvalmõjud? Mainiti ka operatsioon? Ehk enne kui tormama hakkan Läti poole tahaks täpsemat selgitust.... ei plaani nagu anda oma koera järjekordseks katseloomaks.
Lisan veel, et täna võtsin ühendust Agne Kandima'ga, katsetan homöopaatilist ravi (google aitab järgi uurida millega täpsemalt tegu).... mitte et ma usuks et see imeväel peaks mõjuma, ehk aga aitab sümptomite ja valu leevendamisel, ja mis põhiline, kui ei toimi siis vähemalt ei tee ka kahju. Laupäevaks on aeg pandud, eks peale seda oskan ise ka asjast natuke rohkem kommenteerida
Selle kõrvalt olen üldse palju netist hakanud uurima alternatiivmeditsiini kohta...
Sannal endal enesetunne endine. Liputab saba, on rõõmus ja mänguline. Küll aga täna tehtud ca pooletunnine ring tundus lõpuks temale küll natuke koormav. Ühtlasi jäi mulje et on tohutult vett hakanud kaanima, eilse ja tänase seisuga just, muidugi kohe kõne arstile... nüüd siis 24h peame jälgima/arvutama joodud vee kogust, kui ületab päevase normi tuleb minna arsti juurde vereproove tegema.
Et oleks ka jooksvalt mida lisada siis hakkan mõõtma Sanna käpal olevat kühmu, eelkõige enda jaoks, et näha kui kiirelt asi suureneb, praegune ümbermõõt siis 20cm ja lisan pildid.
kolmapäev, 9. aprill 2014
Lõpu algus
Siia tahan kajastada jooksvalt kuidas Sannal haiguse kulg on.. natuke juttu, pilte.. ühesõnaga koondada oma mõtted seoses selle karmi haigusega.
Et asi algusest peale ära rääkida:
Nii u 3-4 nädalat tagasi märkasime esijalas kerget longet, ei tundnud väga muret kuna ta ikka kablutab nagu hull ja viskub end hoo pealt pikali - mõtlesime, ju kuidagi põrutada saanud. Otsustasin et kui paari päevaga üle ei lähe siis arstile. Longe kadus paari päevaga, aga hiljem märkasime ka kerget kõrgemat kohta esijalal - ilmselt paistes/turses = lonke põhjus. Ühtlasi mainin ka et kuna tal põlveside opereeritud (aasta tagasi) ning sama jala nii puusas kui põlves on artroos, siis aegajalt peale pikemaid tiire või niisketel ilmadel on jalad natu kangevõitu olnud. Edasi, koer oli ikka lõbus, heas tujus, aktiivne.. no nagu tavaliselt ikka. Jalal olev asi ei tundunud otseselt suurenevat. Pühapäeval 6 aprill sai veel match showlgi käidud, koer endine. Esmaspäeva hommikul, 7ndal, ei toetanud enam esijalale, valud olid ilmselged. Muretsesin valuvaigisteid ning arsti aja saime teisipäeva õhuks (Billy kliinik, dr Garri Tralman) - diagnoosiks röndgeni põhjal kahjuks luuvähk. Jalal olev asi on aja jooksul siiski suurenenud (kui nt kuu aja taguseid fotosi vaadata siis seal pole jalal midagi näha - seega see siis luu pindmise reaktsiooni "kasvu/arengu" aeg, vähk ise võib olla krt-teab kui kaua tasapisi möllanud). Trallmann kuigi optimistlik polnud. Kopsupilti teha ei näinud mõtet, kuna vähi siirdeid ei pruugi nagunii olla pildil näha. Samuti ei näinud mõtet ka koe-jm proove võtta kuna igasugune surkimine võib kiirendada vähi kulgemist. Arvas et ei muud kui valuvaigisteid ja jooksvalt teada anda kuidas on. Vähk siis pidada "sööma"/hõrendama luud seespoolt, väljaspoole luud tekibki luureaktsioon.. ehk see moodustis mis meile silmaga näha.. või midagi sellist.
Täna sai Billyst võetud pildid ning ka dr Marti Lasni jutul käidud, kes ainult kinnitas olukorda. Pakkus küll välja keemiaravi katsetada (sellekohta pidi homme ühendust võtma ja plaanist täpsemalt rääkima). Sellega mitmeid agasi - kuidas koer reageedib (kõrvalnähud)? Kas see peatab vähi edasikulgemise protsessi? Hiljem telefoni teel Tralmaniga rääkides sain veel hulga küsimusi mida siis Lasnile esitada - kas on üldse mingit statistikat kui paljudel koertel on sellest abi olnud? St palju on keemiaravi teinud koerte elu pikendanud? Kas on peatanud vähi kulgemise või on ka juhte selle taandumisest? Ühtlasi arvas Tralman keemiaravist võiks kasu olla kui jalg amputeerida ning kõrvale keemiaravi teha, Sanna puhul paraku amputeerimine vastunäidustatud (saan aru et eelistatakse teha pigem väikestele-keskmist kasvu koertele, kellel kõik ülejäänud jalad on täiesti terved, ning samuti kellel vereproov ning kopsupilt puhas - sellisel juhul keemiaravi võitleb nende siirete vastu). Muul juhul, kas keemiaravi suudab peatada kulgemise kui vähikolle on sees?
Tänaseks kuulnud/lugenud ka mitmeid (koledaid) jutte teiste kogemusest antud "sarvikuga" võitlemisel, nii keemia ravist... üldiselt paraku ei midagi rõõmustavat, antud juhul räägime halvemal juhul kuust või paarist... kuskil kellegil ka mõni aasta pidas koer vastu, kõik oleneb kui agressiivne on kasvaja kulg. Ühtlasi on mingi variant ka Lätis, sealt kliinikust ootan endiselt vastust.
Ehk on homne targem..
Lisan ka röndgenpildid jalast esi ning külgvaatest:
Et asi algusest peale ära rääkida:
Nii u 3-4 nädalat tagasi märkasime esijalas kerget longet, ei tundnud väga muret kuna ta ikka kablutab nagu hull ja viskub end hoo pealt pikali - mõtlesime, ju kuidagi põrutada saanud. Otsustasin et kui paari päevaga üle ei lähe siis arstile. Longe kadus paari päevaga, aga hiljem märkasime ka kerget kõrgemat kohta esijalal - ilmselt paistes/turses = lonke põhjus. Ühtlasi mainin ka et kuna tal põlveside opereeritud (aasta tagasi) ning sama jala nii puusas kui põlves on artroos, siis aegajalt peale pikemaid tiire või niisketel ilmadel on jalad natu kangevõitu olnud. Edasi, koer oli ikka lõbus, heas tujus, aktiivne.. no nagu tavaliselt ikka. Jalal olev asi ei tundunud otseselt suurenevat. Pühapäeval 6 aprill sai veel match showlgi käidud, koer endine. Esmaspäeva hommikul, 7ndal, ei toetanud enam esijalale, valud olid ilmselged. Muretsesin valuvaigisteid ning arsti aja saime teisipäeva õhuks (Billy kliinik, dr Garri Tralman) - diagnoosiks röndgeni põhjal kahjuks luuvähk. Jalal olev asi on aja jooksul siiski suurenenud (kui nt kuu aja taguseid fotosi vaadata siis seal pole jalal midagi näha - seega see siis luu pindmise reaktsiooni "kasvu/arengu" aeg, vähk ise võib olla krt-teab kui kaua tasapisi möllanud). Trallmann kuigi optimistlik polnud. Kopsupilti teha ei näinud mõtet, kuna vähi siirdeid ei pruugi nagunii olla pildil näha. Samuti ei näinud mõtet ka koe-jm proove võtta kuna igasugune surkimine võib kiirendada vähi kulgemist. Arvas et ei muud kui valuvaigisteid ja jooksvalt teada anda kuidas on. Vähk siis pidada "sööma"/hõrendama luud seespoolt, väljaspoole luud tekibki luureaktsioon.. ehk see moodustis mis meile silmaga näha.. või midagi sellist.
Täna sai Billyst võetud pildid ning ka dr Marti Lasni jutul käidud, kes ainult kinnitas olukorda. Pakkus küll välja keemiaravi katsetada (sellekohta pidi homme ühendust võtma ja plaanist täpsemalt rääkima). Sellega mitmeid agasi - kuidas koer reageedib (kõrvalnähud)? Kas see peatab vähi edasikulgemise protsessi? Hiljem telefoni teel Tralmaniga rääkides sain veel hulga küsimusi mida siis Lasnile esitada - kas on üldse mingit statistikat kui paljudel koertel on sellest abi olnud? St palju on keemiaravi teinud koerte elu pikendanud? Kas on peatanud vähi kulgemise või on ka juhte selle taandumisest? Ühtlasi arvas Tralman keemiaravist võiks kasu olla kui jalg amputeerida ning kõrvale keemiaravi teha, Sanna puhul paraku amputeerimine vastunäidustatud (saan aru et eelistatakse teha pigem väikestele-keskmist kasvu koertele, kellel kõik ülejäänud jalad on täiesti terved, ning samuti kellel vereproov ning kopsupilt puhas - sellisel juhul keemiaravi võitleb nende siirete vastu). Muul juhul, kas keemiaravi suudab peatada kulgemise kui vähikolle on sees?
Tänaseks kuulnud/lugenud ka mitmeid (koledaid) jutte teiste kogemusest antud "sarvikuga" võitlemisel, nii keemia ravist... üldiselt paraku ei midagi rõõmustavat, antud juhul räägime halvemal juhul kuust või paarist... kuskil kellegil ka mõni aasta pidas koer vastu, kõik oleneb kui agressiivne on kasvaja kulg. Ühtlasi on mingi variant ka Lätis, sealt kliinikust ootan endiselt vastust.
Ehk on homne targem..
Lisan ka röndgenpildid jalast esi ning külgvaatest:
Tellimine:
Postitused (Atom)