4 kuud

...on möödas diagnoosi saamisest. Viimane blogipostitus sai ka tehtud juba üle kuu tagasi, ning see vaehpealne aeg on olnud üsna ebamäärane, on olnud paremaid ja halvemaid päevi, kuid kui veel juuli alguses sai Sannat siiski ilma Rimadylita hoitud, siis tänaseks on rohukogused tõusnud maksimumini (2tbl päevas).

Juuli esimestel nädalatel sai Sannat veel siiski ilma Rimadylita hoitud, longet ei olnud. Kuu keskel aga tundus hoopis tagaosa liikumine kummaline (kuidagi kanged jalad ja nagu oleks jalgu järgi venitanud) ning alustasime taas arsti poolt välja kirjutatud Rimadyli kogusega (pool tbl 2x päevas). Mõned päevad hiljem hakkas Sanna hoopis esijalga taas lonkama. Koera enda tuju ja olemine läks aina hullemaks ja tasapisi tõstsin rohu kogust. 20nda juuli paiku oli Rimadyli kogus juba maksimumini jõudnud ja Sanna enesetunne lõpuks hea, elurõõmus ja energiline nagu ta varemgi. Sai mõnega arutatud ning kuna senine olukord olnud kord kehvem ja siis jällegi taandunud, arvati et võiks rohukogust siiski natuke vähendada, et ei peaks regulaarselt nii palju saama. Vahepeal läksid ilmad hoopis päris kuumaks ja Sanna end väga rõõmsana ei tundnud.

 24.07

 

Reedel sai kõne kliinikusse tehtud ja arvati et see 2tbl on antud kaaluga koerale veel OK, aga kui edaspidi enam ei toimi ka see tuleks midagi lisaks anda. Seega esialgu jätkasime selle kogusega. Laupäeval näituselt tulles võttis kodus vastu väga rõõmsameelne koer, niiet sai temaga maale puhkama mindud.

Sannal olemine oli OK, esijalas longet ei olnud ja sai teda ka rihmast lahti lastud, pidin küll natuke tema turbohooge takistama ja pidurdama, aga sellegipoolest sai ta täiel rinnal vabadust nautida.

27.07

Peale maal käimist Sanna lonkama ei hakanud seega sai ka järgmisel nädalal maale sõit ettevõetud ja pikemalt kohapeal oldud. Seekord hakkas ta aga juba laupäeval jalga lonkama, ometi väga ringi ei jooksnud ning juba selle ajani sai teda kogu aja rihma otsas hoitud.

02.08

Praeguseks longe jalas üsna minimaalselt nähtav. Üleeile oli (ema sõnul) ta natuke õnnetu olemisega, ei tahtnud pesast väga tõusta, aga eile-täna taas väga energiline. Vahepeal sai ka Tralmani jutul käidud ning kirjutas meile retsepti Tramadol 100mg N30, see siis tuleks anda lisaks Rimadylile, kui on näha et praegune kogus enam ei toimi.
Lõpetuseks tänased pildid jalast:

 

Lisaks jõudis minuni vahepeal ka info, et blogi on sattunud lugema inimene kes oma koeraga seisavad silmitsi sama diagnoosi ees (samuti esijalas), nemad otsustasid operatsiooni kasuks Kavet kliinikus Lätis (http://kavet.lv/) millest ma ka varasemas postituses olen juttu teinud. Hoian pöidlaid ja loodan, et opratsioon õnnestuks ning koer taastuks. Loodan et saan edaspidi ka nende juhtumit siin kajastada.