Küsitakse "kuidas Sul olemine?", "kuidas end tunned?"...
Kuidas? Kurb ja raske on. Ma ei tahtnud et ta peaks valu tundma.. ma ei tahtnud enam oodata selle hetkeni kui asi läheb jälle hullemaks.. kuna ta olemine läks ikkagi aina halvemaks, tahtsin et ta saaks lõpus veel olla enamvähem tema ise, minna väärikalt... ja et sellisena saaks teda mäletama jääda..
Mõistus ütleb et see oli õige otsus.. ise ei suuda siiani uskuda et Sannat enam ei ole, seda suurt kurbade silmadega mõmmit. Tühi ja vaikne on.. teda lihtsalt jagus kõikjale elamises... alati pidi ninapidi juures olema seal kus parasjagu miskit toimus. Pidi olema alati tähelepanu keskmes.. ja siis leiutas sigadusi või oli lihtsalt nii pealetükkiv. Viimasel ajal tahtis eriti lähedust.. esikus kummargil jalatseid pannes või võttes ta pidi alati ligi pressima ja musitama. Juukseid föönitades tuli toetas oma lõua mu varvastele. Arvuti taga istudes pressis end laua alla magama.
Tagasi mõeldes ikka näinud vatti ja vilet selle koeraga. Ta lihtsalt oli eriliselt hull... või hullult eriline. 2 koera on lohutamas... aga nüüd tunnen et see tulesäde on puudu.
Jääb alatiseks meelde meie viimane hetk kliinikus.. istumime maas, tema nõjatumas minu vastu, pea minu peale toeatamas...
Savannah oleks 2 kuu pärast saanud 6 aastaseks.
Lõpetuseks Lätis opil käinud koera kohta, tal eemaldati 10cm jupp käpast ja sai omale nö rauast käpa, veel olevat luuotsi kiiritatud. Kuidas see kõik välja näeb ei kujuta ettegi, aga koer olevat opist taastunud ja pidavat end hästi tundma. Hoian pöidlaid sellele kutsule!
Edit: Nägin pilte koerast, jalg nagu jalg ikka, lihtsalt pikk õmblus jalal. Seega väliselt ei paista midagi imelikku.. siinkohal oleks hea näha röndgenpilti, et mida täpsemalt selle jalaga tehti.
Edit 27.08.2014 seisuga pandi antud koer siiski magama, ei võtnud enam jalgu alla ning tilguti ei aidanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar